Oisu õppehoone
Retla kool on asutatud 1853. aastal. Esimese kümne aasta kohta ei ole andmeid leitud. Esimene teadaolev koolijuhataja oli Mihkel Meier.
1874.aastast sai koolijuhatajaks Jaan Lõvi, kes ehitas koolile uue maja, tõstis õpetuse taset, pidas sidet ärkamisaja tegelastega, oli C.R.Jakobsoni austaja. J.Lõvi tegeles laulukoori juhtimisega, käidi laulupidudel. Vastuolude tõttu kirikuõpetajaga ja mõne kohaliku tegelasega sunniti Jaan Lõvi 1889.a. lahkuma.
Järgmine väljapaistvam koolimees Retlas oli Jüri Tammann, kelle juhtimisel ehitati koolile 1900.a. kivist koolihoone ja kool muudeti ministeeriumikooliks. Kooli juurde tekkis iluaed ja raamatukogu.
Jätkus koorilaulu ja seltsielu edendamine.
Ka Eesti Vabariigi päevil , 30.aastatel oli kool seltsielu keskus. Väljapaistvaim eestvedaja oli Julius Talpsepp.
60.aastatel oli Retla koolis tugev matkategevus. Siis sai kool ka praeguse koolihoone koos täismõõtmelise võimlaga ja kolis Retla külast Oisu alevikku.
70.-80.aastatel oli Retla kool tugev spordi alal. Siin olid tublid korvpallurid. Ka kergejõustik oli tasemel. Seda nii maakonnas, tollal küll rajoonis, kui ka vabariigis.
90.aastatel liitus kool "Omanäolise kooli" liikumisega. Püüame leida võimalusi, kuidas meie tingimustes võimalikult head haridust anda. Alustati ka kooli juurdeehituse rajamist, millest 2 korrust ja suur raamatukogu on juba käigus, tegemata on veel aula ja garderoobid.
Meie kooli territoorium on kolmest küljest piiratud tammealleega. Suvel on siin kenad lillepeenrad ja korralikult niidetud muru.
Juba paarkümmend aastat pesitseb kooli vana keskküttekorstna otsas kurepaar, kes igal aastal kasvatab üles 2 – 3 poega.
Koostas Mare Kibe
Retla kool on asutatud 1853. aastal. Esimese kümne aasta kohta ei ole andmeid leitud. Esimene teadaolev koolijuhataja oli Mihkel Meier.
1874.aastast sai koolijuhatajaks Jaan Lõvi, kes ehitas koolile uue maja, tõstis õpetuse taset, pidas sidet ärkamisaja tegelastega, oli C.R.Jakobsoni austaja. J.Lõvi tegeles laulukoori juhtimisega, käidi laulupidudel. Vastuolude tõttu kirikuõpetajaga ja mõne kohaliku tegelasega sunniti Jaan Lõvi 1889.a. lahkuma.
Järgmine väljapaistvam koolimees Retlas oli Jüri Tammann, kelle juhtimisel ehitati koolile 1900.a. kivist koolihoone ja kool muudeti ministeeriumikooliks. Kooli juurde tekkis iluaed ja raamatukogu.
Jätkus koorilaulu ja seltsielu edendamine.
Ka Eesti Vabariigi päevil , 30.aastatel oli kool seltsielu keskus. Väljapaistvaim eestvedaja oli Julius Talpsepp.
60.aastatel oli Retla koolis tugev matkategevus. Siis sai kool ka praeguse koolihoone koos täismõõtmelise võimlaga ja kolis Retla külast Oisu alevikku.
70.-80.aastatel oli Retla kool tugev spordi alal. Siin olid tublid korvpallurid. Ka kergejõustik oli tasemel. Seda nii maakonnas, tollal küll rajoonis, kui ka vabariigis.
90.aastatel liitus kool "Omanäolise kooli" liikumisega. Püüame leida võimalusi, kuidas meie tingimustes võimalikult head haridust anda. Alustati ka kooli juurdeehituse rajamist, millest 2 korrust ja suur raamatukogu on juba käigus, tegemata on veel aula ja garderoobid.
Meie kooli territoorium on kolmest küljest piiratud tammealleega. Suvel on siin kenad lillepeenrad ja korralikult niidetud muru.
Juba paarkümmend aastat pesitseb kooli vana keskküttekorstna otsas kurepaar, kes igal aastal kasvatab üles 2 – 3 poega.
Koostas Mare Kibe
